Geosünteedid

Juuretõkkekangas 

http://www.hortes.ee

Juuretõke on vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis tõkestab puujuurte tungimist puu alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istuda ebatavalistesse kasvukohtadesse, näiteks killustikku, kivide vahele või liiva sisse. Ideaalne abivahend turbaaedade rajamisel. See on vett läbilaskev kiudkangas, mis ei kõdune ega mädane ning on vastupidav maapinnas leiduvate hapete ning aluse suhtes.
Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee. Kaeva vajaliku suurusega istutusauk. Lille- ja köögiviljapeenardele on sobiv sügavus 30-40 cm, roosidele ja rododendronitele ~80 cm. Puhasta istutusauk juurtest, kividest ja mittevajalikust pinnasest. Aseta juuretõke istutusauku ja venita nurgad paika. Jäta väike serv (~ 2 cm) üle maapinna, et takistada juurte levikut maapinna kaudu. Kangast jätkates naeluta servad kahe lauajupi vahele. Pragusid ei maksa jätta, sest sealtkaudu leiavad sissepääsu soovimatud juured.

Filterkangas 

http://www.hortes.ee

Filterkangas on polüpropüleenkiududest valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse nii haljastuses, kui teedeehitusel pinnase tugevdamiseks, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Kangas on viltjas, vett läbilaskev ja keemiliselt neutraalne ning vastupidav maapinnas esinevate hapete ning aluste suhtes. Filterkangas eraldab erinevd mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab struktuuri ja tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi. Filterkanga kasutamine säästab kulutusi, kuna mulla parandamiseks kulutatakse vähem materjali ja aega ning hooldamine on lihtsam. Erosiooniohu korral kaitseb filterkangas erodeeruva kihi alla asetatuna selle kihi kadumist voolava vee, näiteks sademete mõjul, samuti tugevdab varisemisohtlikke piirkondi.




Filterkanga kasutamine on põhimõtteliselt ühekordne. Ehituslik maa-ala puhastatakse
puudest ja kändudest ning mullakiht kooritakse.

Seejärel laotatakse filterkangas laiali ja selle peale asetatakse kruusakiht.

Filterkanga abil on mudased rannakaldad võimalik muuta liiivarandadeks. Filterkangas
asetatakse sel puhul talvel jääle ja kaetakse liivaga. Jää sulades langeb kangas koos
liivkihiga mudakihi peale. Kanga tiheda struktuuri tõttu muda sellest läbi ei pääse.




Kumbagi geosünteeti ma veel kasutanud ei ole, sest polnud neist midagi kuulnudki. Kindlasti plaanin ära proovida juuretõkkekanga, sest nagu ma aru saan, kaitseb see ka juurumbrohtude vastu, mida multš ei tee, ja seega vähendab see oluliselt rohimisvajadust.







http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/kiled-kangad

Multšid

Multš  on ühtlaselt mullale laotatud umbes 5-10cm paksune materjali kiht.

Multšide omadused:

• Varjab mulla päikese eest ja kaitseb kuivatavate tuulte eest. See hoiab niiskuse mullas, vähendades aurumise kiirust.
• Vähendab tugevatest vihmadest põhjustatud erosiooni. Vesi imbub sinna kuhu vaja, mitte ei voola minema.
• Orgaaniline multš parandab mulla struktuuri, millest tuleneb parem õhustatus ja vee liikuvus ning kestvam niiskuse säilitamise võime.
• Takistab umbrohu kasvamist.
• Ühtlustab mulla temperatuuri, mis võib viia kasvuperioodi pikenemisele.
• Hoiab ära aiaviljade mullaseks saamise.
• Soodustab vihmausside ja teiste kasulike väikeorganismise tegevust, mis omakorda parandab mulla viljakust ja õhustatust.

Maastikuehituses kasutatavad multšid jagunevad:

1. Sünteetilised (anorgaanilised) multšid. Pole kunagi olnud elus ja ei kõdune mulda rikastavaks huumuseks.

• Peenravaip 

Biolagunev kattekile 

http://www.internetipood.com/et/selteret/

Must istutuskile, valmistatud polülaktiidmaterjalist,mis toimib ühe kasvuaja, lagunedes lõpuks täielikult mullas. Sobib 1a. taimede kasvatamisel pinna katmiseks.

Peenravaip 

http://www.internetipood.com/et/selteret/

Aianduses ja haljastuses kasutatav pinnakattematerjal. On tugev ja vastupidav tallamisele. Peenravaip on tihe, vett läbilaskev polüpropüleenkangas. Vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes. Peenravaip laotatakse ettevalmistatud pinnasele. Servad kinnitatakse mulla või kinnitusharkidega. Terava noaga lõigatakse X-kujulised istutusaugud. Ilutaimede istutamisel võib peenravaiba katta puukoore puru, killustiku või muu dekoratiivse multšiga.
Puuduseks on äärte hargnemine.

• Tekstiilmultš

• 

  http://www.hortes.ee

  Selline mullakate takistab tigude ja nälkjate tegutsemist taimese vahel. Täiendavalt võib selle katta koorepuru, kivide või muuga.
  Tekstiilmultš rebeneb kergesti, kuid vigastatud koht ei hakka hargnema.

2. Orgaanilised multšid. Olid kunagi elus. Kõdunevad tasapisi, vabastades väärtuslikke taimetoitaineid.

• Dekoratiivmultš- Kekkilä pakub kolme värvi dekoratiivmultši: süsimust, antiikpunane, pähkelpruun. Tegu on raudoksiidiga värvitud puidutükkidest multšiga. See sobib õue ehispinnaks, peitematerjaliks ja taimejuurte katmiseks.
  Dekoratiivmultšid annavad õuele puhta üldmulje, sest puiduhake on ühtlase suuruse ja värviga.
  45-liitrisest kotist järkub 1 ruutmeetri katmiseks, kui kihi paksus on maksimaalselt 5cm. Kattel võib lasta kohapeal kõduneda, samuti võib selle hiljem kompostida.
  

  

  http://www.kekkila.ee

  
  Süsimusta
  dekoratiivmultši soovitatakse kasutada järgmiste taimede puhul: roosid, maasikad, rododendronid, elupuud, jugapuud, hall nulg, hõbekuusk, aedhortensia.
  
  
  
  
  
  
  
  

  

  http://www.kekkila.ee

  Antiikpunast dekoratiivmultši soovitatakse kasutada järgmiste taimede puhul: elupuud, jugapuud, enelad, õunapuud, neiusilm.
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  

  

  http://www.kekkila.ee

  Pähkelpruuni dekoratiivmultši soovitatakse kasutada järgmiste taimede puhul: elupuu, sirel, viirpuu, kibuvits, marjapõõsad, kobarpead, hostad, kortslehed.
  
  
  
  
  
  
  
  
• Biolani Traditsiooniline Pinnasekate



http://www.biolan.fi/estonia

See sobib kasutamiseks nii nagu Kekkilä dekoratiivmultš. Pinnasekatte värvimisel on kasutatud traditsioonilisel viisil valmistatud värvaineid, toorainena korduvkasutatud ja üksnes kuiva ning kuumtöödeldud puitu, mis ei lase levida taimedele kahjulikel mikroorganismidel. On olemas kolme värvi: "Vanutatud mänd", "Tellis", "Tõrv".

Männikoorekate

http://www.biolan.fi/estonia

On valmistatud purustatud ja sõelutud männikoorest.
 Kasutatakse puude ja põõsaste all maapinna katteks. Kuna koorekate kasutab lagunemisel lämmastikku, peab taimi tavalisest pisut rohkem väetama. 50liitrisest kotist jätkub ühe ruutmeetri katmiseks, kui kihi paksus on maksimaalselt 5cm. Samas "Aiapidaja käsiraamatus" soovitatakse koorepuru rohkem panna. Peenravaiba kasutamise korral 8cm, mullapinnale laotamise puhul 10-12cm.
Soovitatakse kasutada järgmiste taimede puhul: kuused, männid, elupuud, jugapuud, rododendronid, tara-viirpuu, enelad, roosid, marjapõõsad.



3. Mineraalsed multšid

Kive soovitatakse panna ka külmakartlike ja pindjuurdete taimede alla.

Dekoratiivkivi - Kekkilä pakub kolme erinevat dekoratiivkivi:

http://www.kekkila.ee

1) Valge Gabro
Kivipuru tera suurus on 5-12 mm.
Kekkilä Valge Gabro abil saab rõhutada teatud detaile aias. See tõstab hästi esile tumedatoonilised lillepotid. Jaapani aias sümboliseerib valge kivi vett ning sellest saab loodusliku välimusega ojakese luua ka Eesti jaapanipärastesse aedadesse.
25kg kotist jätkub ühe ruutmeetri katmiseks, kui kihi paksus on 3cm. Kivi alla tuleks paigutada geotekstiil,et kivi mulla peal värvi ei vahetaks.
Soovitatakse kasutada järgmiste taimede puhul: elupuud, kadakad, jaapani vaher, lihaktaimed, veetaimed.

http://www.kekkila.ee

2) Punane Graniit
Kivipuru tera suurus on 5-12 mm. See on kohalikku päritolu kivipuru, mis sobib suurepäraselt kokku suuremate looduskivide, kiviplaatide või puudega. Hea alternatiiv traditsioonilisele muruplatsile.
25kg kotist jätkub ühe ruutmeetri katmiseks, kui kihi paksus on 3cm. Kivi alla tuleks paigutada geotekstiil,et kivi mulla peal värvi ei vahetaks.
Soovitatakse kasutada järgmiste taimede puhul: tuhkpuud, mägimännid, lihaktaimed, hostad.

http://www.kekkila.ee

3) Must DiabaasKivipuru suurus on 8-12mm.
See on kohalikku päritolu kivipuru, mis sobib suurepäraselt kokku suuremate looduskivide või kiviplaatidega. Musta ja valget kivi ühendades saab aeda luua selgepiirilisi kujundeid.
Kuivades kaotab kivi pind läiget, siis võib pihustada kividele toalillede leheläiget või muud õlipõhjalist aerosooli.
25kg kotist jätkub ühe ruutmeetri katmiseks, kui kihi paksus on 3cm.
Soovitatakse kasutada järgmiste taimede puhul: enelas, roomav kadakas, elupuud, rododendronid, kevad-nabaseemnik, lamav leeklill.

• Suur dekoratiivkiviKekkilä pakub kolme erinevat suurt dekoratiivkivi.
  
  

  

  http://www.kekkila.ee

  1) Hall GraniitVee poolt lihvitud looduslik kivi tera suurusega 20-40mm. Tagasihoidliku tooniga ehiskivi põhjamaistesse aedadesse. Sobivad kõige paremini kokku puu, kiviparketi ja muruga. 20kg kividest jätkub ühe ruutmeetri katmiseks, kui kihi paksus on 3cm.
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  

  

  http://www.kekkila.ee

  2) GrafiithallLapik ja ümar looduslik kivi, mis sobib suurepäraselt paljajalu käidavatele teeradadele ja terassidele. Sobib ka veemotiividesse. Kivi on eriti kaunis märjana.
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  

  

  http://www.kekkila.ee

  
  3) Pärlvalge30-50mm suurune looduslik kivi. Asetub kaunilt istutusrühmadesse, sobib veemotiividesse, paljajalu käidavatele teeradadele ja terassidele.
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
• Grafiithallid kiltkivid

  

  http://www.kekkila.ee

  
  Kivitükkide suurus on 10-50mm.
  Need sobivad aia kaunistus- ja kattematerjaliks. Sobivad lillepottidesse, istutusaladele kui ka käiguradadele ja majaseintele. Sobib kokku aiaplaatide ja äärekividega.
  
  
  
  
  
  
  
  
  
• Rannakivi

  

  http://www.kekkila.ee

  
  Vee poolt lihvitud paljude kaunite värvitoonidega looduslik kivi tera suurusega 8-12mm.
  Rannakive saab kasutada mitmeti kõikjal aias: istutuskohtadele, teeradadele, lillepotidesse, veekompositsioonidesse.
  25kg kotist jätkub ühe ruutmeetri katmiseks, kui kihi paksus on 3cm.
  Soovitatakse kasutada järgmiste taimede puhul: võhumõõgad, hostad, roomavad okastaimed, vesiroos, lihaktaimed, sinihall aruhein, paelrohi, maitsetaimed.

Kui kivide alla kangast ei pane, siis võiks kivikihi paksus olla 8-10cm.


Multšidest olen kasutanud ainult peenravaipa maasikapeenras. Ühest küljest on see mugav, kui maasikate vahel pole umbrohtu. Teisest küljest, umbrohud kasvasid kohe maasika kõrvalening lisaks leidsid sipelgad, et kõige parem elupaik on peenravaiba all. Nad vedasid osa mulda läbi aukude välja. Vaatamata nendele miinustele kavatsen ma peenravaipa edasi kasutada ja leida tõhusa (loodussõbraliku) vahendi sipelgatega võitlemiseks.
Kindlasti kavatsen ma tulevikus kasutama hakata ka orgaanilist multši. Selle uurimuse käigus kujunesid minu lemmikuks igasugused koorekatted, sest selle võib hiljem maa sisse kaevata (ei pea enne kaevamist neid ära korjama).


http://www.biolan.fi/estonia/default3.asp?active_page_id=120
http://www.internetipood.com/et/selteret/65-145-c-kattekangad
http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/kiled-kangad
http://www.kekkila.ee/products
http://istutustoodmururajamine.weebly.com/multscaronid.html
G.Burnie "Aiandus. Praktiline käsiraamat" Varrak 2008
M.Aedla "Aiapidaja käsiraamat" AS Ühinenud Ajakirjad 2014
Biolan Aiateatmik

Kattekangad

http://www.schetelig.ee

Katteloor
 Katteloori abil saavutatakse ideaalsed tingimused taimede kasvuks. Loori all on ühtlane temperatuur, sobiv õhutsirkulatsioon, piisavalt valgust ja niiskust. Katteloor on suurepärase veeläbilaskevõimega ja ideaalse valgusläbilaskevõimega. Tihedus 17 gr/m². Tänu tugevatele ja ühtlaselt jaotatud kiududele on loori kasutusaeg pikk. 

http://www.hortes.ee

Valge polüpropüleenist kangas külmaõrnade taimede kaitseks. Samuti aitab katteloori 
kasutamine pikendada taimede võimalikku kasvuperioodi, seega saada varajasemat või 
hilisemat saaki. Katteloor aitab stabiliseerida öise ja päevase õhutemperatuuri kõikumisi. 
Lihtsamalt öelds, loori all jahtub päeval soojenenud maa aeglasemalt. 
Maailmas on katteloori tootjaid palju, nende kvaliteet on erinev ja hinnaskaala väga lai. 
Klassikaline katteloor kaalub 17gr/m ². Selle abil saab kaitsta taimi kergemate öökülmade 
ja kahjurite eest ning aitab saada kuni paar nädalat varasemat saaki, või hoida kultuure kauem põllul. 

Talvekangas (pakasekaitsekangas, talveloor)

http://www.internetipood.com/et/selteret

http://www.internetipood.com/et/selteret

Varjutuskangas 

Kasutatakse okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks ja varakevadise päikesepõletuse kaitseks. Varjutamise korral väheneb vee aurumine ja taimed juurduvad kiiremini, ka okaste kuivamise oht on väiksem.
Sobib kasutada ka kõigi teiste aiakultuuride istutusjärgseks varjutamiseks nii avamaal kui kasvuhoones, samuti tuuleõrnade taimede kaitseks. Varjutskangas on UV-kindel. Kasutusaeg 8-10 aastat. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevamaid tormituuli.

http://www.internetipood.com/et/selteret

Muud kangad

• külmakate jutest (kott)

  

  http://www.internetipood.com/et/selteret

  On olemas looduslik, roheline ja punane.
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
• linnuvõrk  
  

  

  http://www.schetelig.ee

  On olemas eraldi võrgud tugevdatud koega ja väikese auguga.
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  Kattekangastest olen kasutanud katteloori ja linnuvõrku. Katteloor on väga hea niiskusehoidja (peale külvi), samas saab noori taimi kasta ilma et katteloori üles võtma peaks. Lisaks kaitseb katteloor külvatud seemneid lindude eest.
  
  Linnuvõrku oleme kasutanud nii maasikate kui ka marjapõõsaste peal. See on olnud suureks abiks, sest meil on aias palju linde. Teisest küljest saab päris mitu lindu selle pärast otsa. Ei oskagi praegu välja pakkuda lahendust, millega meie marjad alles jääks ja kõik linnud jääk ellu.

http://www.internetipood.com/et/selteret/65-145-c-kattekangad

http://www.schetelig.ee/pood/kattekangad,_katteloordi
http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/kiled-kangad

Väetised

Väetiseks nimetatakse aineid, mis parandavad taimede toitumistingimusi ja selle kaudu suurendavad taimekasvatustoodangut või parandavad selle kvaliteeti.

Väetised jagunevad:

1. orgaanilised väetised
2. mineraalsed väetised

Orgaanilised väetised on sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised jne.

Mineraalsed väetised on ammooniumnitraat, superfosfaat, vasksulfaat jne. Mineraalväetiste hulka loetakse ka tööstuslikult toodetud orgaanilist väetusainet- karbamiidi.

Orgaanilised väetised

1. Sõnnik on koduloomade ja -lindude vedelad ja tahked väljaheited või nende segu koos allapanuga.

http://www.biolan.fi/estonia

Biolani Loodusväetis (NPK 4-1-2) - on valmistatud kuivatatud kanasõnnikust. Sellesse on lisatud taimede mikrotoitainete omastamise tõhustamiseks adrujahu. Väetis sisaldab looduslikul kujul kõiki põhi- ja mikrotoitaineid, mida taimed vajavad. See tagab taimedele tugeva kasvu ja rikkaliku õitsemise, pakkudes samal ajal toitu ka mikroorganismidele ja vihmaussidele.

http://www.biolan.fi/estonia

Biolani Loodusväetis Kartulile ja Juurviljadele (NPK 3-1-7) - on valmistatud kompostitud broilerisõnnikust ja vinassist.  See on looduslik eriväetis kõrgkvaliteedilise kartuli ja juurviljade kasvatamiseks. Väetis on kuivatatud ja granuleeritud, seega on selle kasutamine mugav ja kerge. Seda võib panna otse istutusvakku.

http://www.biolan.fi/estonia

Loodusväetis Peenramaale (NPK 4-1-6) - on valmistatud kompostitud broilerisõnnikust ja kaaliumsulfaadist. See on looduslik eriväetis kvaliteetse puu- ja juurvilja kasvatamiseks. Väetis sisaldab kõiki taimele vajalikke toitaineid. Väetise kõrge kaaliumisisaldus tõstab saagi kvaliteeti. See on kuivatatud ja granuleeritud väetis, selle kasutamine on lihtne ja puhas.

http://www.biolan.fi/estonia

Biolani Hobusesõnnikuväetis - on kompostitud hobusesõnnikust valmistatud hügieenne maheväetis. Väetis on kuivatatud ja graanuliteks vormitud, mistõttu on seda hõlbus ja puhas käsitseda. See sisaldab kõiki taimede jaoks vajalikke põhi- ja mikroelemente nende looduslikul kujul. Väetise kasutamine suurendab mulla huumusesisaldust ja annab toitu ka pinnase kasulikele mikroorganismisele ja vihmaussidele.

http://www.biolan.fi/estonia

Biolani Looduslik Toitegraanul - on valmistatud kompostitud broilerisõnnikust, jahvatatud mereadrust ja muudest taimedest.
See on mõeldud toa- ja rõdutaimede looduslikuks väetamiseks. Loodusväetisegraanulitest saavad taimed põhi- ja mikroväetised looduslikul kujul.

http://www.biolan.fi/estonia

Biolani Muruväetis - on valmistatud kompostitud broilerisõnnikust, rüpsipulbrist, korallilubjast ja mereadrupulbrist. See on muru väetamiseks mõeldus spetsiaalväetis. Toitained on orgaanilisel, peamiselt aeglase mõjuga kujul. Nii ei vii vesi seda minema ning sellest piisab murule hea kasvu andmiseks kogu kasvuperioodil. Muru pole vaja eraldi lubjata. See väetis hoiab ära ka muru sammaldumise.

http://www.biolan.fi/estonia

Biolani Looduslik Toitepulk (NPK 4-1-2) - on valmistatud kompostitud broilerisõnnikust, jahvatatud mereadrust ja muudest taimedest. See sobib kõikidele toataimede looduslikuks väetamiseks. Loodusväetisepulkadest saavad taimed põhi- ja mikrotoitained looduslikul kujul. Mereadrus sisalduvad tugevatoimelised looduslikud mõjuained aitavad taimedel teisi toitaineid omandada ja parandavad nende tervist. Need toitepulgad panevad taimed hoogsalt kasvama ja rikkalikult õitsema.

http://www.biolan.fi/estonia

Biolani Looduslik Toitevedelik (NK 1-1) - on looduslik, orgaaniline vedel toitainekonsentraat, mis on valmistatud broilerisõnnikust ja melassiekstraktist. See sobib rõdukastide, amplite, õuepottide, taimerühmade ja kogu aia väetamiseks. Väetisest saavad taimed toitaineid looduslikul kujul, nad kasvavad jõudsalt ja õitsevad rikkalikult.
Vedelväetis segatakse kastmisveega: 1 korgitäis 3 liitri vee kohta kõikidel kastmiskordadel. Ühest liitrisest toitevedeliku pudelist saab 100 liitrit kasutuslahust.

2. Kodulindude väljaheited on taimetoiteelementiderikkad orgaanilised väetised. Taimetoiteelementide rikkalik sisaldus ja hea omastatavus taimede poolt võimaldab kanasõnnikut kasutada nii põhi- kui ka pealtväetisena kõikide kultuuride väetamiseks.

Lindude väljaheiteid kasutatakse peamiselt köögiviljade ja rühvelkultuuride väetamiseks. Neid antakse kas puhtalt või komposteeritult turbaga. Hektarile kulub kuni 10t väljaheiteid või 40-50t komposti.

 3. Turvas, kompostid ja põhk väetisena.

Väetusturbana kasutatakse peamiselt madalsoo turvast, mis sisaldab rabaturbast enam taimetoiteelemente ning on ka suurema tuhasusega.

http://www.biolan.fi/estonia

Biolani Istutus- ja Sügisväetis (NPK 0-2-12) - on valmistatud heledast kasvuturbast, kaaliumsulfaadist ja apatiidist.
See on orgaaniline, looduslik eriväetis  mitmeaastaste aiataimede sügisväetamiseks. Väetis ei sisalda grammigi talvisele puhkeajale üleminekut häirivat lämmastikku. Sobib kasutamiseks ka istutamise ajal ning fosfori- ja kaaliumilisandina koos teiste väetistega.








   4. Sapropeel (järvemuda) ja mereadru väetisena.
Mereadru sisaldavad: Biolani Loodusväetis, Biolani Looduslik toitepulk, Biolani Looduslik Toitegraanul.

Mineraalväetised

Lähtudes taimetoiteelementide sisaldusest jaotatakse mineraalväetised lihtväetisteks (sisaldavad vaid üht taime põhitoiteelementi või mikroelementi) ja kompleksväetisteks (sisaldavad vähemalt kahte taime põhitoiteelementi).

Kui kompleksväetis sisaldab kõiki kolme taime põhitoiteelementi (N, P, K), siis nimetatakse teda täisväetiseks.

Vastavalt konsistentsile ja väliskujule jaotatakse mineraalväetised tahketeks väetisteks ja vedelväetisteks.

Tahked väetised

1. Kristallilised väetised (Kaaliumnitraat ehk kaaliumsalpeeter, mõrusool okaspuudele)
2. Amorfsed väetised
3. Granuleeritud väetised

Vedelväetised

1. Väetislahused
2. Suspensioonväetised

Vastavalt toiteelemendi sisaldusele võib lihtväetisi jaotada:

• Lämmastikväetised

Leidsin järgmisi granuleeritud lämmastikväetisi (Holding Invest OÜ pakendites).

Karbamiid (kusiaine) - CO(NH3)2 - on tööstuslikult toodetav orgaaniline väetis. Ta on praegu kõige konsentreeritum tahke lämmastikväetis, mis sisaldab kuni 46,3% lämmastikku. Paatumise vähendamiseks kaetakse graanulid õhukese loomse rasva kihiga (0,05% massi järgi) või teiste lisanditega. Karbamiid sobib (10-15% vesilahusena) juureväliseks väetamisek

Ammooniumnitraat (ammooniumsalpeeter) - NH4NO3. Granuleerimisel lisatakse paatumise vältimiseks vähesel hulgal konditsioneerivaid lisandeid (fosforiiti, kondijahu, dolomiiti jms), seetõttu omandab ta sinakasvalge kuni kreemika varjundi. Lämmastiku sisaldab 33,6-34,8 %. Sobib hästi kõigile muldadele ja kultuuridele. Teda ei tohi segada orgaanilise ainega (turvas, saepuru) ja ta ei tohi kokku puutuda vedelate kütte- ja määrdeainetega, sest siis võib segu isesüttida või plahvatada. Selle tõttu on ammooniumsalpeetri kasutamine paljudes maades keelatud.

• Fosforväetised
• Kaaliumväetised

Poodides pakutakse kaaliumväetistest (Holding Invest OÜ pakendites):

Kaaliumsulfaat - K2SO4 - on kas valge või kollakas, peenkristalliline, vees hästi lahustuv väetis, mis sisaldab 37-43% K. Sobib kõigi, eriti aga kloori mittetaluvate kultuuride väetamiseks.

• Boorväetised
• Vaskväetised

Vähemdefitsiitsete toiteelementide (Ca, Mg, S) sisaldust siin ei arvestata.

Kompleksväetised

Poodides leiduvad kompleksväetised.

Holding Invest OÜ pakendites:

• Kaaliumnitraat (kaaliumsalpeeter) - KNO3 - on hinnatud liitväetis, vees hästi lahustuv, valge, kristalliline, sõrmede vahel krudisev väetis. Sisaldab umbes 13% N ja 37% K.

Kompleksväetisteks loen ma ka konkreetsele taimelevõi taimedegrupile mõeldud väetiseid.
Näiteks on olemas:

• Roosiväetis
• Rododendronite väetis
• Sibullillede väetis
• Kurgiväetis
• Tomativäetis
• Köögiviljaväetis
• Okaspuude väetis
• Lehtpuude väetis
• Kartuli väetis

Väetisepakkide esmasel vaatlemisel leidsin kohe, et kuigi selle nimi on "Tomativäetis", võib seda panna ka teistele köögiviljadele ning ka dekoratiivtaimedele. Seega harrastusaednikuna (omades väikest aeda) piisaks mul selle järgi vaid ühest või kahest väetise sordist.

Kuna me kasutame oma aiamaal põhiliselt kõdusõnnikut, mida saame oma tuttava käest, ja komposti oma aianurgast, siis on minu kogemused poest saadavate väetistega minimaalsed. Ühel aastal tegin katse: pooltele teise aasta maasikatele (sel aastal muud väetist ei andnud) panin maasikaväetist (firmat ei mäleta) ja pooltele ei pannud. Saagis ega maasikate välimuses mingit vahet ei olnud. Ainuke järeldus, mille peale ma siis tulin, oli see et maasikatel polnud väetamisvajadust. Või said maasikad kõrvalrea maasikatelt väetist?

Kui ma nüüd peaks valima, siis kasutaks ma orgaanilisi väetisi (näiteks Biolani Loodusväetisi), sest need on minu arvates taimedele kõige paremini omastatavad ja ei tee keskkonnale mingit kahju. Juba sõna "loodusväetis" tekitab minus usaldust.

http://www.biolan.fi/estonia/

www.hi.ee
H. Kärblane "Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat", Tln EV Põllumajandusministeerium 1996