Multšid

Multš  on ühtlaselt mullale laotatud umbes 5-10cm paksune materjali kiht.

Multšide omadused:

• Varjab mulla päikese eest ja kaitseb kuivatavate tuulte eest. See hoiab niiskuse mullas, vähendades aurumise kiirust.
• Vähendab tugevatest vihmadest põhjustatud erosiooni. Vesi imbub sinna kuhu vaja, mitte ei voola minema.
• Orgaaniline multš parandab mulla struktuuri, millest tuleneb parem õhustatus ja vee liikuvus ning kestvam niiskuse säilitamise võime.
• Takistab umbrohu kasvamist.
• Ühtlustab mulla temperatuuri, mis võib viia kasvuperioodi pikenemisele.
• Hoiab ära aiaviljade mullaseks saamise.
• Soodustab vihmausside ja teiste kasulike väikeorganismise tegevust, mis omakorda parandab mulla viljakust ja õhustatust.

Maastikuehituses kasutatavad multšid jagunevad:

1. Sünteetilised (anorgaanilised) multšid. Pole kunagi olnud elus ja ei kõdune mulda rikastavaks huumuseks.

• Peenravaip 

Biolagunev kattekile 

http://www.internetipood.com/et/selteret/

Must istutuskile, valmistatud polülaktiidmaterjalist,mis toimib ühe kasvuaja, lagunedes lõpuks täielikult mullas. Sobib 1a. taimede kasvatamisel pinna katmiseks.

Peenravaip 

http://www.internetipood.com/et/selteret/

Aianduses ja haljastuses kasutatav pinnakattematerjal. On tugev ja vastupidav tallamisele. Peenravaip on tihe, vett läbilaskev polüpropüleenkangas. Vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes. Peenravaip laotatakse ettevalmistatud pinnasele. Servad kinnitatakse mulla või kinnitusharkidega. Terava noaga lõigatakse X-kujulised istutusaugud. Ilutaimede istutamisel võib peenravaiba katta puukoore puru, killustiku või muu dekoratiivse multšiga.
Puuduseks on äärte hargnemine.

• Tekstiilmultš

• 

  http://www.hortes.ee

  Selline mullakate takistab tigude ja nälkjate tegutsemist taimese vahel. Täiendavalt võib selle katta koorepuru, kivide või muuga.
  Tekstiilmultš rebeneb kergesti, kuid vigastatud koht ei hakka hargnema.

2. Orgaanilised multšid. Olid kunagi elus. Kõdunevad tasapisi, vabastades väärtuslikke taimetoitaineid.

• Dekoratiivmultš- Kekkilä pakub kolme värvi dekoratiivmultši: süsimust, antiikpunane, pähkelpruun. Tegu on raudoksiidiga värvitud puidutükkidest multšiga. See sobib õue ehispinnaks, peitematerjaliks ja taimejuurte katmiseks.
  Dekoratiivmultšid annavad õuele puhta üldmulje, sest puiduhake on ühtlase suuruse ja värviga.
  45-liitrisest kotist järkub 1 ruutmeetri katmiseks, kui kihi paksus on maksimaalselt 5cm. Kattel võib lasta kohapeal kõduneda, samuti võib selle hiljem kompostida.
  

  

  http://www.kekkila.ee

  
  Süsimusta
  dekoratiivmultši soovitatakse kasutada järgmiste taimede puhul: roosid, maasikad, rododendronid, elupuud, jugapuud, hall nulg, hõbekuusk, aedhortensia.
  
  
  
  
  
  
  
  

  

  http://www.kekkila.ee

  Antiikpunast dekoratiivmultši soovitatakse kasutada järgmiste taimede puhul: elupuud, jugapuud, enelad, õunapuud, neiusilm.
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  

  

  http://www.kekkila.ee

  Pähkelpruuni dekoratiivmultši soovitatakse kasutada järgmiste taimede puhul: elupuu, sirel, viirpuu, kibuvits, marjapõõsad, kobarpead, hostad, kortslehed.
  
  
  
  
  
  
  
  
• Biolani Traditsiooniline Pinnasekate



http://www.biolan.fi/estonia

See sobib kasutamiseks nii nagu Kekkilä dekoratiivmultš. Pinnasekatte värvimisel on kasutatud traditsioonilisel viisil valmistatud värvaineid, toorainena korduvkasutatud ja üksnes kuiva ning kuumtöödeldud puitu, mis ei lase levida taimedele kahjulikel mikroorganismidel. On olemas kolme värvi: "Vanutatud mänd", "Tellis", "Tõrv".

Männikoorekate

http://www.biolan.fi/estonia

On valmistatud purustatud ja sõelutud männikoorest.
 Kasutatakse puude ja põõsaste all maapinna katteks. Kuna koorekate kasutab lagunemisel lämmastikku, peab taimi tavalisest pisut rohkem väetama. 50liitrisest kotist jätkub ühe ruutmeetri katmiseks, kui kihi paksus on maksimaalselt 5cm. Samas "Aiapidaja käsiraamatus" soovitatakse koorepuru rohkem panna. Peenravaiba kasutamise korral 8cm, mullapinnale laotamise puhul 10-12cm.
Soovitatakse kasutada järgmiste taimede puhul: kuused, männid, elupuud, jugapuud, rododendronid, tara-viirpuu, enelad, roosid, marjapõõsad.



3. Mineraalsed multšid

Kive soovitatakse panna ka külmakartlike ja pindjuurdete taimede alla.

Dekoratiivkivi - Kekkilä pakub kolme erinevat dekoratiivkivi:

http://www.kekkila.ee

1) Valge Gabro
Kivipuru tera suurus on 5-12 mm.
Kekkilä Valge Gabro abil saab rõhutada teatud detaile aias. See tõstab hästi esile tumedatoonilised lillepotid. Jaapani aias sümboliseerib valge kivi vett ning sellest saab loodusliku välimusega ojakese luua ka Eesti jaapanipärastesse aedadesse.
25kg kotist jätkub ühe ruutmeetri katmiseks, kui kihi paksus on 3cm. Kivi alla tuleks paigutada geotekstiil,et kivi mulla peal värvi ei vahetaks.
Soovitatakse kasutada järgmiste taimede puhul: elupuud, kadakad, jaapani vaher, lihaktaimed, veetaimed.

http://www.kekkila.ee

2) Punane Graniit
Kivipuru tera suurus on 5-12 mm. See on kohalikku päritolu kivipuru, mis sobib suurepäraselt kokku suuremate looduskivide, kiviplaatide või puudega. Hea alternatiiv traditsioonilisele muruplatsile.
25kg kotist jätkub ühe ruutmeetri katmiseks, kui kihi paksus on 3cm. Kivi alla tuleks paigutada geotekstiil,et kivi mulla peal värvi ei vahetaks.
Soovitatakse kasutada järgmiste taimede puhul: tuhkpuud, mägimännid, lihaktaimed, hostad.

http://www.kekkila.ee

3) Must DiabaasKivipuru suurus on 8-12mm.
See on kohalikku päritolu kivipuru, mis sobib suurepäraselt kokku suuremate looduskivide või kiviplaatidega. Musta ja valget kivi ühendades saab aeda luua selgepiirilisi kujundeid.
Kuivades kaotab kivi pind läiget, siis võib pihustada kividele toalillede leheläiget või muud õlipõhjalist aerosooli.
25kg kotist jätkub ühe ruutmeetri katmiseks, kui kihi paksus on 3cm.
Soovitatakse kasutada järgmiste taimede puhul: enelas, roomav kadakas, elupuud, rododendronid, kevad-nabaseemnik, lamav leeklill.

• Suur dekoratiivkiviKekkilä pakub kolme erinevat suurt dekoratiivkivi.
  
  

  

  http://www.kekkila.ee

  1) Hall GraniitVee poolt lihvitud looduslik kivi tera suurusega 20-40mm. Tagasihoidliku tooniga ehiskivi põhjamaistesse aedadesse. Sobivad kõige paremini kokku puu, kiviparketi ja muruga. 20kg kividest jätkub ühe ruutmeetri katmiseks, kui kihi paksus on 3cm.
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  

  

  http://www.kekkila.ee

  2) GrafiithallLapik ja ümar looduslik kivi, mis sobib suurepäraselt paljajalu käidavatele teeradadele ja terassidele. Sobib ka veemotiividesse. Kivi on eriti kaunis märjana.
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  

  

  http://www.kekkila.ee

  
  3) Pärlvalge30-50mm suurune looduslik kivi. Asetub kaunilt istutusrühmadesse, sobib veemotiividesse, paljajalu käidavatele teeradadele ja terassidele.
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
• Grafiithallid kiltkivid

  

  http://www.kekkila.ee

  
  Kivitükkide suurus on 10-50mm.
  Need sobivad aia kaunistus- ja kattematerjaliks. Sobivad lillepottidesse, istutusaladele kui ka käiguradadele ja majaseintele. Sobib kokku aiaplaatide ja äärekividega.
  
  
  
  
  
  
  
  
  
• Rannakivi

  

  http://www.kekkila.ee

  
  Vee poolt lihvitud paljude kaunite värvitoonidega looduslik kivi tera suurusega 8-12mm.
  Rannakive saab kasutada mitmeti kõikjal aias: istutuskohtadele, teeradadele, lillepotidesse, veekompositsioonidesse.
  25kg kotist jätkub ühe ruutmeetri katmiseks, kui kihi paksus on 3cm.
  Soovitatakse kasutada järgmiste taimede puhul: võhumõõgad, hostad, roomavad okastaimed, vesiroos, lihaktaimed, sinihall aruhein, paelrohi, maitsetaimed.

Kui kivide alla kangast ei pane, siis võiks kivikihi paksus olla 8-10cm.


Multšidest olen kasutanud ainult peenravaipa maasikapeenras. Ühest küljest on see mugav, kui maasikate vahel pole umbrohtu. Teisest küljest, umbrohud kasvasid kohe maasika kõrvalening lisaks leidsid sipelgad, et kõige parem elupaik on peenravaiba all. Nad vedasid osa mulda läbi aukude välja. Vaatamata nendele miinustele kavatsen ma peenravaipa edasi kasutada ja leida tõhusa (loodussõbraliku) vahendi sipelgatega võitlemiseks.
Kindlasti kavatsen ma tulevikus kasutama hakata ka orgaanilist multši. Selle uurimuse käigus kujunesid minu lemmikuks igasugused koorekatted, sest selle võib hiljem maa sisse kaevata (ei pea enne kaevamist neid ära korjama).


http://www.biolan.fi/estonia/default3.asp?active_page_id=120
http://www.internetipood.com/et/selteret/65-145-c-kattekangad
http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/kiled-kangad
http://www.kekkila.ee/products
http://istutustoodmururajamine.weebly.com/multscaronid.html
G.Burnie "Aiandus. Praktiline käsiraamat" Varrak 2008
M.Aedla "Aiapidaja käsiraamat" AS Ühinenud Ajakirjad 2014
Biolan Aiateatmik