Väetised

Väetiseks nimetatakse aineid, mis parandavad taimede toitumistingimusi ja selle kaudu suurendavad taimekasvatustoodangut või parandavad selle kvaliteeti.

Väetised jagunevad:

1. orgaanilised väetised
2. mineraalsed väetised

Orgaanilised väetised on sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised jne.

Mineraalsed väetised on ammooniumnitraat, superfosfaat, vasksulfaat jne. Mineraalväetiste hulka loetakse ka tööstuslikult toodetud orgaanilist väetusainet- karbamiidi.

Orgaanilised väetised

1. Sõnnik on koduloomade ja -lindude vedelad ja tahked väljaheited või nende segu koos allapanuga.

http://www.biolan.fi/estonia

Biolani Loodusväetis (NPK 4-1-2) - on valmistatud kuivatatud kanasõnnikust. Sellesse on lisatud taimede mikrotoitainete omastamise tõhustamiseks adrujahu. Väetis sisaldab looduslikul kujul kõiki põhi- ja mikrotoitaineid, mida taimed vajavad. See tagab taimedele tugeva kasvu ja rikkaliku õitsemise, pakkudes samal ajal toitu ka mikroorganismidele ja vihmaussidele.

http://www.biolan.fi/estonia

Biolani Loodusväetis Kartulile ja Juurviljadele (NPK 3-1-7) - on valmistatud kompostitud broilerisõnnikust ja vinassist.  See on looduslik eriväetis kõrgkvaliteedilise kartuli ja juurviljade kasvatamiseks. Väetis on kuivatatud ja granuleeritud, seega on selle kasutamine mugav ja kerge. Seda võib panna otse istutusvakku.

http://www.biolan.fi/estonia

Loodusväetis Peenramaale (NPK 4-1-6) - on valmistatud kompostitud broilerisõnnikust ja kaaliumsulfaadist. See on looduslik eriväetis kvaliteetse puu- ja juurvilja kasvatamiseks. Väetis sisaldab kõiki taimele vajalikke toitaineid. Väetise kõrge kaaliumisisaldus tõstab saagi kvaliteeti. See on kuivatatud ja granuleeritud väetis, selle kasutamine on lihtne ja puhas.

http://www.biolan.fi/estonia

Biolani Hobusesõnnikuväetis - on kompostitud hobusesõnnikust valmistatud hügieenne maheväetis. Väetis on kuivatatud ja graanuliteks vormitud, mistõttu on seda hõlbus ja puhas käsitseda. See sisaldab kõiki taimede jaoks vajalikke põhi- ja mikroelemente nende looduslikul kujul. Väetise kasutamine suurendab mulla huumusesisaldust ja annab toitu ka pinnase kasulikele mikroorganismisele ja vihmaussidele.

http://www.biolan.fi/estonia

Biolani Looduslik Toitegraanul - on valmistatud kompostitud broilerisõnnikust, jahvatatud mereadrust ja muudest taimedest.
See on mõeldud toa- ja rõdutaimede looduslikuks väetamiseks. Loodusväetisegraanulitest saavad taimed põhi- ja mikroväetised looduslikul kujul.

http://www.biolan.fi/estonia

Biolani Muruväetis - on valmistatud kompostitud broilerisõnnikust, rüpsipulbrist, korallilubjast ja mereadrupulbrist. See on muru väetamiseks mõeldus spetsiaalväetis. Toitained on orgaanilisel, peamiselt aeglase mõjuga kujul. Nii ei vii vesi seda minema ning sellest piisab murule hea kasvu andmiseks kogu kasvuperioodil. Muru pole vaja eraldi lubjata. See väetis hoiab ära ka muru sammaldumise.

http://www.biolan.fi/estonia

Biolani Looduslik Toitepulk (NPK 4-1-2) - on valmistatud kompostitud broilerisõnnikust, jahvatatud mereadrust ja muudest taimedest. See sobib kõikidele toataimede looduslikuks väetamiseks. Loodusväetisepulkadest saavad taimed põhi- ja mikrotoitained looduslikul kujul. Mereadrus sisalduvad tugevatoimelised looduslikud mõjuained aitavad taimedel teisi toitaineid omandada ja parandavad nende tervist. Need toitepulgad panevad taimed hoogsalt kasvama ja rikkalikult õitsema.

http://www.biolan.fi/estonia

Biolani Looduslik Toitevedelik (NK 1-1) - on looduslik, orgaaniline vedel toitainekonsentraat, mis on valmistatud broilerisõnnikust ja melassiekstraktist. See sobib rõdukastide, amplite, õuepottide, taimerühmade ja kogu aia väetamiseks. Väetisest saavad taimed toitaineid looduslikul kujul, nad kasvavad jõudsalt ja õitsevad rikkalikult.
Vedelväetis segatakse kastmisveega: 1 korgitäis 3 liitri vee kohta kõikidel kastmiskordadel. Ühest liitrisest toitevedeliku pudelist saab 100 liitrit kasutuslahust.

2. Kodulindude väljaheited on taimetoiteelementiderikkad orgaanilised väetised. Taimetoiteelementide rikkalik sisaldus ja hea omastatavus taimede poolt võimaldab kanasõnnikut kasutada nii põhi- kui ka pealtväetisena kõikide kultuuride väetamiseks.

Lindude väljaheiteid kasutatakse peamiselt köögiviljade ja rühvelkultuuride väetamiseks. Neid antakse kas puhtalt või komposteeritult turbaga. Hektarile kulub kuni 10t väljaheiteid või 40-50t komposti.

 3. Turvas, kompostid ja põhk väetisena.

Väetusturbana kasutatakse peamiselt madalsoo turvast, mis sisaldab rabaturbast enam taimetoiteelemente ning on ka suurema tuhasusega.

http://www.biolan.fi/estonia

Biolani Istutus- ja Sügisväetis (NPK 0-2-12) - on valmistatud heledast kasvuturbast, kaaliumsulfaadist ja apatiidist.
See on orgaaniline, looduslik eriväetis  mitmeaastaste aiataimede sügisväetamiseks. Väetis ei sisalda grammigi talvisele puhkeajale üleminekut häirivat lämmastikku. Sobib kasutamiseks ka istutamise ajal ning fosfori- ja kaaliumilisandina koos teiste väetistega.








   4. Sapropeel (järvemuda) ja mereadru väetisena.
Mereadru sisaldavad: Biolani Loodusväetis, Biolani Looduslik toitepulk, Biolani Looduslik Toitegraanul.

Mineraalväetised

Lähtudes taimetoiteelementide sisaldusest jaotatakse mineraalväetised lihtväetisteks (sisaldavad vaid üht taime põhitoiteelementi või mikroelementi) ja kompleksväetisteks (sisaldavad vähemalt kahte taime põhitoiteelementi).

Kui kompleksväetis sisaldab kõiki kolme taime põhitoiteelementi (N, P, K), siis nimetatakse teda täisväetiseks.

Vastavalt konsistentsile ja väliskujule jaotatakse mineraalväetised tahketeks väetisteks ja vedelväetisteks.

Tahked väetised

1. Kristallilised väetised (Kaaliumnitraat ehk kaaliumsalpeeter, mõrusool okaspuudele)
2. Amorfsed väetised
3. Granuleeritud väetised

Vedelväetised

1. Väetislahused
2. Suspensioonväetised

Vastavalt toiteelemendi sisaldusele võib lihtväetisi jaotada:

• Lämmastikväetised

Leidsin järgmisi granuleeritud lämmastikväetisi (Holding Invest OÜ pakendites).

Karbamiid (kusiaine) - CO(NH3)2 - on tööstuslikult toodetav orgaaniline väetis. Ta on praegu kõige konsentreeritum tahke lämmastikväetis, mis sisaldab kuni 46,3% lämmastikku. Paatumise vähendamiseks kaetakse graanulid õhukese loomse rasva kihiga (0,05% massi järgi) või teiste lisanditega. Karbamiid sobib (10-15% vesilahusena) juureväliseks väetamisek

Ammooniumnitraat (ammooniumsalpeeter) - NH4NO3. Granuleerimisel lisatakse paatumise vältimiseks vähesel hulgal konditsioneerivaid lisandeid (fosforiiti, kondijahu, dolomiiti jms), seetõttu omandab ta sinakasvalge kuni kreemika varjundi. Lämmastiku sisaldab 33,6-34,8 %. Sobib hästi kõigile muldadele ja kultuuridele. Teda ei tohi segada orgaanilise ainega (turvas, saepuru) ja ta ei tohi kokku puutuda vedelate kütte- ja määrdeainetega, sest siis võib segu isesüttida või plahvatada. Selle tõttu on ammooniumsalpeetri kasutamine paljudes maades keelatud.

• Fosforväetised
• Kaaliumväetised

Poodides pakutakse kaaliumväetistest (Holding Invest OÜ pakendites):

Kaaliumsulfaat - K2SO4 - on kas valge või kollakas, peenkristalliline, vees hästi lahustuv väetis, mis sisaldab 37-43% K. Sobib kõigi, eriti aga kloori mittetaluvate kultuuride väetamiseks.

• Boorväetised
• Vaskväetised

Vähemdefitsiitsete toiteelementide (Ca, Mg, S) sisaldust siin ei arvestata.

Kompleksväetised

Poodides leiduvad kompleksväetised.

Holding Invest OÜ pakendites:

• Kaaliumnitraat (kaaliumsalpeeter) - KNO3 - on hinnatud liitväetis, vees hästi lahustuv, valge, kristalliline, sõrmede vahel krudisev väetis. Sisaldab umbes 13% N ja 37% K.

Kompleksväetisteks loen ma ka konkreetsele taimelevõi taimedegrupile mõeldud väetiseid.
Näiteks on olemas:

• Roosiväetis
• Rododendronite väetis
• Sibullillede väetis
• Kurgiväetis
• Tomativäetis
• Köögiviljaväetis
• Okaspuude väetis
• Lehtpuude väetis
• Kartuli väetis

Väetisepakkide esmasel vaatlemisel leidsin kohe, et kuigi selle nimi on "Tomativäetis", võib seda panna ka teistele köögiviljadele ning ka dekoratiivtaimedele. Seega harrastusaednikuna (omades väikest aeda) piisaks mul selle järgi vaid ühest või kahest väetise sordist.

Kuna me kasutame oma aiamaal põhiliselt kõdusõnnikut, mida saame oma tuttava käest, ja komposti oma aianurgast, siis on minu kogemused poest saadavate väetistega minimaalsed. Ühel aastal tegin katse: pooltele teise aasta maasikatele (sel aastal muud väetist ei andnud) panin maasikaväetist (firmat ei mäleta) ja pooltele ei pannud. Saagis ega maasikate välimuses mingit vahet ei olnud. Ainuke järeldus, mille peale ma siis tulin, oli see et maasikatel polnud väetamisvajadust. Või said maasikad kõrvalrea maasikatelt väetist?

Kui ma nüüd peaks valima, siis kasutaks ma orgaanilisi väetisi (näiteks Biolani Loodusväetisi), sest need on minu arvates taimedele kõige paremini omastatavad ja ei tee keskkonnale mingit kahju. Juba sõna "loodusväetis" tekitab minus usaldust.

http://www.biolan.fi/estonia/

www.hi.ee
H. Kärblane "Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat", Tln EV Põllumajandusministeerium 1996